9. märtsil külastasid Historica32 huvilised Vabamut, kus oli värskelt avatud naiste õiguste ajalugu tutvustav näitus "Välja ahju tagant". Selle raames kuulasime Milvi-Martina Piiri loengut naiste õiguste arengust, kus toodi palju paralleele viktoriaanliku ja tänapäeva ühiskonna kohta. Näiteks millised ideaalid on sarnased, kust need tulenevad, sh mis taust on ideaalse perekonna mudelil.

Tund aega hiljem külastasime Eesti Mälu Instituudi vahendatud näitust Harju 13 majas, mille olid kokku pannud Ukraina ajaloomuuseumi töötajad asjadest, mis olid maha jäänud taandunud Vene sõduritest. Alates kiivritest ja kolmeliitristes klaaspurkides olevatest hoidistest kuni laste joonistuste ja Georgi lintideni.
Harju ja Müürivahe tänaval tutvusime 1944. a punaarmee pommirünnakute märkidega, milline oli tänav enne ja pärast rünnakut. Kell 19.15, mil 79 aastat tagasi algas pommirünnak, süütasime koos teiste kohaletulnutega mälestusküünlad.

9. märtsil möödus 79 aastat Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnakutest Tallinnale ja teistele Eesti linnadele. Harju tänaval toimunud traditsiooniline küünalde süütamine on Eesti Muinsuskaitse Seltsi initsiatiivil toimunud 1989. aastast. Narva linna purustamise järel 1944. aasta 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Süttis Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku, mis tähendab, et pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.