2020. aastal emakeelepäeva pühendasime naljajuttude kuulamisele, kirjutamisele ja jutustamisele. Eesti keele lõbus sõnakasutus meeldis kõigile, sest naljad tegid tuju heaks ja aitasid kaasa ka paremale omavahelisele suhtlusele, sest omavahel räägiti päris palju lõbusaid lugusid.

2020. märtsil ja 10. märtsil käisime kõikide algklassidega  Piip ja Tuut Teatris vaatamas etendust „Loomad“, kus kõlasid ennemuistseid lood, mis tegelikult olid päris tänapäevased. Piip ja Tuut kehastusid loomadeks, kes peegeldasid inimloomust. Lapsed võisid mõneski loomas ära tunda oma sõbra või sootuks iseenda. See oli kiire moondumismäng, kus laval oli rohkem loomi kui näitlejaid.
Autorid, lavastajad, näitlejad: Haide Männamäe ja Toomas Tross.

Naljajutte räägiti ka klassides, kus selgitati välja klassi tublim naljajutu jutustaja. Juttu tuli jutustada peast ja õpetajad andsid näpunäiteid heaks jutustamiseks. Kõiki võitjaid autasustati toredate kingituste ja aukirjadega. Naljajutte leidsid lapsed „ Eesti naljajuttude ja salmide kuldraamatust“, Markus Saksatamme raamatutest „Kass ja kinopilet“ või „ Viieküüruline kaamel ja teisi naljajutte“, „Kükitav mannatera ja teisi eesti lastenalju“ ning muidugi ka ajakirja Tähekese naljarubriigist.

Toredaid Vladislav Koržetsi lugusid emast ja isast ning vanaemast rääkisid lastele gümnaaasiuminoored. Neid juhendas meie draamaõpetaja Eva Kalbus. Väga lõbus on see, kui täiskasvanud muutuvad väikesteks lasteks.

Emakeelenädalal said kõik lapsed kokku panna koomikseid, neid värvida ja piltide põhjal juurde kirjutada lugusid. Parimad tööd on üles pandud koolimaja I korruse stendidele.

Lõbusat tegevust jätkus kõigile.

Naer aitab lõõgastuda ja kõik muremõtted peletada.
Soovime kõigile: „ Nalja nabani!“

Üks väike nali koolis õppiva naljamehe Juku repertuaarist.
Juku ütleb: „ Kes arvab ära mitu õuna on minu kotis, saab kõik need kolm õuna endale.“

Emakeelenädala korraldajad
Kaire Lõhek ja Marika Peterson