34. kord ajalookonverentsi pidada tähendab seda, et meie koolis tegid õpilased uurimistöid juba enne seda, kui leiti, et kõik gümnasistid üle Eesti võiks seda teha. 

Esimesed konverentsid jäid perestroika aegadesse ja just sel ajal oli ajalugu ja eriti Eesti ajaloo uurimine väga populaarne. Selle tuules või sellele vaatamata pandi 1987. aastal meie koolis alus ka ajaloo õppesuunale, mis on senini meie kooli vanim järjepidevalt toiminud kallak ja selle poolest ainulaadne ka Eestis. Kui elevus selle üle, et sai vabalt tegeleda ajaloouurimisega, hakkas vähenema, mindi koolis taas kaasa aja vaimuga ja ajaloo kõrval hakati ajaloosuunal õpetama ka õiguse aluseid. 

Aja vaim ja mõju ajaloosündmustele oli tänavuse ajalookonverentsi teema. Ettekandeid tegid 12.a klassi õpilased, kelle jaoks seekordne konverents oli ühtlasi ka suunaeksamiks. Sellisel moel toimus ajaloo koolieksam esimest korda. Üksi või mitmekesi olid noored koostanud ettekandeid, ühe näituse ja lühifilmi.

Päevajuhid olid Inger Helmi Saar 10.a klassist ja Torm Atter Trink 12.c klassist. Üldine korraldus oli Historica 32 kanda ja tehnilist abi pakkusid meediaaktiivi liikmed.

Ajalookonverentsi avanumbriks oli 10.d klassi särtsakas tants, mis tutvustas erinevate kümnendite tantsustiile. Eriti meeldejääv oli 90ndate stiili väike viide 10.a klassi Playboxi esitlusele. 

Konverentsi teemad ülesastumise järjekorras:

"Meediavormide tsensuur erinevate ideoloogiate valitsemisel Saksamaa näitel” 

Esimeses esitluses rääkisid Kerlin Maria Keskül, Joonas Markus Meiorg, Sandra Paloson, Edvard Pill ja Indrek Purge tsensuurist Saksamaal erinevate valitsuste ajal.

Üllatavaim info selle teema kohta oli Weimari Vabariigi kohta. Saksamaa oli küll vaba, kuid mitte igas mõttes. Filmi- ja kirjandustsensuur jäi püsima veel pikka aega. Mõned näited sellest on üks Miki-Hiire multifilm, kus kanti saksa kiivreid, pornograafilise sisuga teosed ja ka tuntud ilukirjandusteos “Läänerindel muutuseta”. 

Weimari Vabariigi järgselt tuli natsionaalsotsialistlik Saksamaa, millel tsensuur oli eelmisega võrreldes kordades tugevam. Sel ajal oli inimõiguste rikkumist ja tsensuuri rohkem kui kunagi varem. Rangelt keelatud olid kõik Saksa-vastased ideed, sealhulgas ka modernne kunst. Tsensuuri mõju oli lausa nii suur, et ka Hollywoodis ei tehtud filme, mis oleks kuidagi Saksa valitsust halvustavad, sest Saksamaa turg oli piisavalt suur, et sellega arvestada.

“Naiste rõivamood” 

Järgmiseks tegid Helena Kalm, Marii-Liset Lippin, Karmen Nikker ja Hanna Savolainen sissejuhatuse oma plakatinäitusele.

Plakatid tutvustasid naiste rõivamoodi 20. sajandil kümnendite kaupa. Sealt sai ülevaate trendidest, materjalidest, koloriidist ja  ajastu seatud tingimustest või võimalustest. Näiteks I maailmasõja ajal, kui naisi vajati erinevatele töödele, vabastas see rõivad ühtlasi teatavatest piirangutest. II maailmasõda tingis materjalide puuduse ja tegeleti taaskasutusega. Plakatid olid üles seatud aula seinale ja iga soovija sai konverentsi ettekannete vahel nendega tutvuda. 

"Sõjalaevad ja meresõjandus"

Pärast pausi jätkas esitlusi Jakob Õunpuu.

Ta rääkis, milline oli sõjapidamine laevadega läbi aegade ja kuidas see arenes. Kõige suuremad muutused toimusid 19. sajandil, mil võeti kasutusele palju uut varustust ja laevade ehitus muutus nii, et see polnud enam mõjutatud tuulest. Teine suur muutus toimus pärast I maailmasõda, sest siis hakati ehitama suuremaid ja kergemaid laevu ning ehitati palju hävitajaid. Kolmas suurim muutus toimus pärast II maailmasõda, mil võeti kasutusele tuumalaevad. Sealt edasi arenes elektroonika ning võeti kasutusele kommunikatsiooniseaded. 

"Psühhiaatria 20. sajandil"

Järgmisena esitasid oma töö Mirjam Maasalu, Richard Reisenbuk, Mark Joonas Rosenberg ja Ruben Tikerperi vaimse tervise teadmiste arengust 20. sajandil.

Vaimse tervise teema muutus aktuaalsemaks alles 19. sajandil. Suurimat mõju vaimse tervise arengule avaldas psühhiaater, neuroloog Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi teooria, mis pani aluse psühholoogiale, mida tunneme tänapäeval. Pärast I maailmasõda oli vaimuhaigete arv eriti suur ja siis hakati rohkem mõistma vaimse tervise rikkeid, kuna need olid nii märgatavad ja suure mõjuga. Kõige selle tagajärjel loodi DSM käsiraamat.

Vaikselt hakati vaimset tervist viima kokku bioloogiaga ja arenes tänapäeval väga laialt levinud farmakoloogia. Tänu sellele kadusid varem kasutatud meetodid nagu elektriravi ja malaariaravi ning lobotoomia. 1970ndatel tehti pöördeline muutus ja hakati sulgema vaimuhaiglaid, kuna mõisteti, et individuaalravi on mõttekam ja efektiivsem, seetõttu jäid aga paljud inimesed ravita ja kannatasid veel rohkem. 

"20. sajandi mõju Eesti spordile"

Järgmise ettekande tegid Jaagup Esta, Henry-Haidor Hõrak, Sander Järve, Pille-Riin Joosu ja Martis Muuli ning seda Eesti spordist 20. sajandil. 

Sajandi alguses oli sporditegemine Eestis alles tagasihoidlik. Vaikselt hakkasid arenema pallimängud ja üks hetk tekkis spordiklubi Kalev, mida tunneme ka tänapäeval. Kuid veel enne, kui toimus kogu see areng, teenisid Eesti sportlased medaleid Vene tsaaririigi all.

Pärast Eesti riigi iseseisvumist hakkas sport eriti arenema. Loodi Eesti spordiliit ja õige pea osaleti ka olümpiamängudel Eesti lipu all. Edu saatis eriti raskejõustiklasi. See edu kestis kuni okupatsioonini, mil muutus kõik. Okupatsioon mõjus Eesti spordile väga laastavalt, pannes pausi igasugusele arengule. Asjaolude rahunedes hakati vaikselt jälle spordiga tegelema ja uusi võimalusi looma. NSVL sisepoliitika tõttu ei võimaldatud suurturniiridel osaleda senistel tippsportlastel nagu Heino Lipp ja Paul Keres. Suuri tulemusi said aga teha näiteks Viljar Loor ja Tiit Sokk.

NSVL aja üks tähtsamaid Eesti alal toimunud võistlusi oli 1980. aasta purjeregatt, mis tõi kaasa palju muutusi ja uuendusi ka Tallinnale. Eesti taasiseseisvumisega sai sport jälle uue hoo ja vahetult enne seda, 1991. aasta maikuus, võitis Tallinna Kalev NSVL meistriliiga korvpallis. 

"Eesti film"

Päeva viimase ettekande tegid Hanna Heinsaar, Mariliis Jalgma, Marie Emilie Nõmm, Stella-Sandra Saartok ja Mari-Liis Toomemäe. 

Eesti filmi sünnipäevaks peetakse 1912. aastat. Eesti filmile pani aluse Johannes Pääsuke, kes lavastas ühe esimestest Eesti mängufilmidest. Esimene joonisfilm valmis päris mitmed aastad hiljem - alles 1931. aastal.

Vene okupatsioon tõi kaasa tsensuuri, sama juhtus ka Saksa okupatsiooniga ja nii näidatigi inimestele vahelduva eduga vaid valitsust propageerivaid teoseid. 

Pärast II maailmasõda ja igasugust võimude vahetust hakkasid eestlased tegelema rohkem filmindusega. 1950. aastal loodi Tallinnfilm. Tallinnfilmi loomisega hakati looma ka rohkem Eesti filme, millest tänaseks on neist paljud saanud filmiklassikaks, nagu “Viimne reliikvia” ja “Kevade”. Veel üks suuremaid arendusi oli ka Eesti Kinoliidu loomine 1962. aastal. 

Taasiseseisvumisega kadus tsensuur ja filmindus muutus rahvusvahelisemaks. Juba aasta pärast taasiseseisvumist avati Tallinna Ülikoolis ka filmiõppe eriala. 

"Naisõiguslased"

Konverentsi lõpetasid Diana Jaano, Katriin Kalaus, Anette Orav, Inessa Perk, Loreen-Ether Raado, Liisa-Marii Rahumägi, Gerli Rehkalt, Merit Pallas, Mona Sofia Tahk oma lühifilmiga “Naisõiguslased”. Film oli hästi jälgitav ja kenasti kokku pandud. Film andis ülevaate naisteõiguslaste liikumistest läbi ajaloo ja suurematest muutustest ning arengutest, mis on toimunud. 

Konverentsil oli palju huvitavaid esitlusi, mis olid väga õpetlikud ning meeldejäävad. Publiku lemmikuks sai ettekanne psühhiaatriast ja parimaks kõnelejaks valiti samast grupist Ruben Tikerperi, kellele järgnesid Richard Reisenbuk ja Jaagup Esta. Nende puhul toodi välja enesekindlat ja ladusat esitlemisviisi. 

Publiku tagasiside:

Psühhiaatria

Ettekannet oli hea kuulata, teati millest räägiti, see tehti lõbusaks ja huvitavaks. / Seda oli mõnus kuulata, jutt oli enamjaolt ladus ning oli näha, et suurem enamus ei lugenud juttu otse maha. Teema ise oli ka minu jaoks nendest kõige huvitavam ja selle kohta mul varasemalt palju teadmisi ei olnud. / Kogu ta tiim rääkis põnevalt. / Sai pulli ka, lihtne, loogiline, arusaadav + huvitav teema. / Ruben - Oli näha et ta teadis, millest ta räägib. Lisaks rääkis ilmekalt. / Tõsiselt mõnus oli kuulata ta juttu ning oli tunda, et ta oli harjutanud varem ning suutis oma osa soravalt jutustada. Lõbus oli kuulata ning see kindlasti aitas kaasa sellele, et teda tore kuulata oli. Samuti osatäitmine lühifilmis oli väga lõbus. / Richard - Lähenes esitlusele huumoriga, kuid samal ajal rääkis selgelt ja huvitavalt oma teemast. / Jaagup - Sorava jutuga ja haaras kaasa teemasse. Hea sõnavara ja põnev jutt.

Kilde publikult, mis jäi konverentsist meelde:

Naisteõigused jõudsid Soome 1906. aastal ja Saudi-Araabiasse 2015. aastal. / “Viimsest reliikviast” tuttav laul “Põgene vaba laps” keelati Saksamaal ära, sest kardeti et noored muutuvad metsikuks ja põgenevad üle Berliini müüri. / “Kevade” oli esimene Eesti film, kus kasutati lapsnäitlejaid. / Eelmise sajandi vältel sai üllatavalt suur osa Eesti sportlasi kuldmedaleid või üldse medaleid, kuigi Nõukogude ajal oli paljudel väga raske võistelda ning mõned enam ei saanudki. See samuti paneb mõtlema, et mis oleks olnud spordimaastikul siis, kui Eesti oleks tollal olnud iseseisev. / Tänapäeva sõjalaevadel pole enam nii tugevat soomust, sest rohkem rõhku pannakse relvadele. / Milliseid asju algselt tehti, et ravida vaimset tervist. Näiteks võeti ajust tükk või tehti elektrišokki. / Psühhiaatria hakkas arenema alles 20. sajandil. / Vaimuhaigusi raviti malaariasüstiga ning hiljem võeti kasutusele meetod, kus lõigati ajust tükk välja. / Freudil on olnud väga suur mõju psühhiaatria arengule.

Aitäh ajalookonverentsi peakorraldajale õpetaja Triin Viironile!